Maria Reile

ORCID: 0000-0003-1786-9426
Publications
Citations
Views
---
Saved
---
About
Contact & Profiles
Research Areas
  • Language, Metaphor, and Cognition
  • Syntax, Semantics, Linguistic Variation
  • Linguistics and language evolution
  • Natural Language Processing Techniques
  • Categorization, perception, and language
  • Linguistic research and analysis
  • Legal Studies and Policies
  • linguistics and terminology studies
  • Language, Discourse, Communication Strategies
  • Linguistics, Language Diversity, and Identity
  • European Politics and Security
  • Multisensory perception and integration
  • Cross-Border Cooperation and Integration
  • Digital Storytelling and Education
  • Translation Studies and Practices
  • Speech and dialogue systems
  • Discourse Analysis in Language Studies
  • Topic Modeling

University of Tartu
2013-2024

Institute of the Estonian Language
2015-2021

Abstract The extent to which languages share properties reflecting the non-linguistic constraints of speakers who speak them is key debate regarding relationship between language and cognition. A critical case spatial communication, where it has been argued that semantic universals should exist, if anywhere. Here, using an experimental paradigm able separate variation within a from languages, we tested use demonstratives—the most fundamental frequent terms across languages. In n = 874 29...

10.1038/s41562-023-01697-4 article EN cc-by Nature Human Behaviour 2023-10-30

In recent years, the study of exophoric demonstratives has increased in Indo- European languages, but received fairly little research attention Estonian. The aim is to verify by means a production experiment whether distance an effect on choice Estonian demonstratives. Binomial mixed effects logistic regression analysis suggests that best predictor for between demonstrative adverbs, it no pronoun see ‘this’ and other referential devices, which can be explained lack usage too ‘that’. However,...

10.12697/jeful.2015.6.2.06 article EN cc-by-nc-sa Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2015-12-18

Abstract There is debate regarding the extent to which egocentric distance versus a more interactional approach underpin use of spatial demonstratives across languages. This study experimentally tested influence object from speaker and two dynamic speech-situation related parameters – position an interlocutor, one who placed referred on adnominal demonstrative pronoun choice in very close kindred languages: Estonian Võro. These languages are spoken same geographical region closely yet have...

10.1515/flin-2020-2030 article EN Folia Linguistica 2020-04-01

Käesolev artikkel käsitleb konteksti ja viitamisvahendeid, mis loovad konteksti. Käsitlus põhineb eelkõige kolmel eraldi läbiviidud uurimusel, milles kõigis oli põhitähelepanu algselt suunatud viitamisvahenditele. Vaatleme kontekstualiseerimisvõtteid spontaansetes argivestlustes kahes katselises olukorras: katses legoklotsidega, üks katsealune ehitab klotsidest maja teise katsealuse juhendamisel, pildiseeria põhjal jutustatud narratiivides. Artiklis võrreldakse, nendes kolmes kontekstis...

10.12697/jeful.2013.4.1.10 article ET cc-by-nc-sa Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2013-06-20

Most of the research done with spatial demonstratives (words such as this , here and that there ) have focused on production, not interpretation, these words. In addition, emphasis has been largely demonstrative pronouns, leaving adverbs relatively little attention. The present study explores interpretation both pronouns in Estonian—a Finno-Ugric language two dialectal-specific pronoun systems. South-Estonian (SE) dialectal region, see —“this” too— “that”, are used. North-Estonian (NE) only...

10.3389/fpsyg.2020.553226 article EN cc-by Frontiers in Psychology 2020-11-20

Viitamine on suhtluslik tegu, millega viiakse vastavusse referent ja keeleline väljend. Referent võib olla reaalse maailma isik, ese, olukord või sündmus, aga see ka mõni mõte, tekst hoopis kujuteldav nähtus. seega ükskõik mis, mida inimene keelekasutuses suudab käsitleda terviklikuna. Keeleline väljend, referendile viidatakse, üksik nimisõna (poiss, […]

10.54013/kk749a4 article ET Keel ja Kirjandus 2020-04-01

This study reports two experiments that investigate the variation between Estonian third-person referential devices – zero reference vs. overt pronoun ta. First, in a speech-restoration paradigm (Experiment 1), we test whether structure of chain affects choice. Second, drawing on Experiment 1, designed an acceptability judgement task 2) to explore possible systematic different sentential configurations (two separated sentences one coordinated sentence). Our findings suggest configuration...

10.12697/jeful.2023.14.2.04 article ET cc-by-nc-sa Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2023-11-10

Kokkuvõte. Artiklis analüüsime eesti keele demonstratiivide referentsiaalseid omadusi sellistes konstruktsioonides, kus demonstratiivid kuuluvad definiitse määratlejana nimisõnafraasi koosseisu. Otsime vastust küsimusele, mille poolest erinevad demonstratiivadverb (nt siin, seal) ning demonstratiivpronoomen (see, too), kui need esinevad koos kohakäändes nimisõnafraasiga (vrd siin koolis ja selles koolis). Oleme püstitanud hüpoteesi, et demonstratiivadverbid seostuvad ruumitähendust...

10.12697/jeful.2021.12.1.03 article ET cc-by-nc-sa Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2021-09-06

artiklis käsitletakse võru

10.3176/esa65.06 article ET The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society 2020-01-01

10.12697/jeful.2023.14.2.01a article cc-by-nc-sa Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2023-11-10

10.12697/jeful.2023.14.2.01b article cc-by-nc-sa Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2023-11-10

Eesti keeles on kaks demonstratiivpronoomenite süsteemi: üheliikmeline, kus kasutatakse demonstratiivpronoomenit seedistantsneutraalselt, ja kaheliikmeline, see viitab kõneleja lähedal ning too kaugel olevale referendile. Mõlemas süsteemis lisatakse demonstratiivpronoomenile sageli demonstratiivadverb (nt siin). Süsteemi valik näib olevat seotud keelekõneleja päritoluga – Lõuna-Eesti päritolu kõnelejad kasutavad kaheliikmelist, Põhja-Eesti üheliikmelist süsteemi. Uurimuses keskendume kahe...

10.12697/jeful.2022.13.2.07 article ET cc-by-nc-sa Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2022-10-06
Coming Soon ...